Suruõhk - Elektrit kasutatakse õhu kokkusurumiseks ja selle säilitamiseks, sageli maa-alustes hoidlates. Kui elektrinõudlus on suur, vabaneb survestatud õhk paisuturbiini generaatori kaudu elektrienergia tootmiseks. Hooratas - Elektrit kasutatakse hooratta (teatud tüüpi rootori) kiirendamiseks, mille kaudu energia säilib kineetilise …
Strateegilise planeerimise käsiraamat Strateegilise planeerimise raamistik selgitab, millised on strateegiliste arengudokumentide üldpõhimõtted ja liigid ning mida täiendab arengukava ja programmi koostamine, nende …
Tippkeskusest Eesti teaduse tippkeskuse "Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele" tegevus on suunatud funktsionaalsete materjalide arendamisele keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku ...
Narva-Jõesuu linna arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord Vastu võetud 23.05.2018 nr 36 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 37, 37 1 ja 37 2 lg 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 20 ja Narva-Jõesuu linna põhimääruse 45 ja 46 alusel. ...
Lisaks on Riigikantseleil koostöös Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kavas tellida Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu …
Uued materjalid ja tehnoloogiad paikeseenergeetikale Grupi juht: Maarja Grossberg, Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituut Dr. Maarja Grossberg-Kuuse poolt juhitav uurimisgrupp (eelmine juht Prof. Enn Mellikov) omab pikaajalist kogemust paikeseenergeetika materjalide uurimisel.
Vesinikul võib olla oluline roll tuleviku energiasüsteemis. Sellega on võimalik vähendada süsinikuheidet tööstuses, transpordis ning energia- ja ehitussektoris. Tegevused vesiniku kasutuselevõtu hoogustamiseks: 2021. aasta lõpus käivitus rohevesiniku ühistranspordis kasutuselevõtu pilootprojekt, mille maht on 5 miljonit eurot.. Toetuse sai Utilitas, kes …
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente …
2 SISUKORD Sisukord .....2 Sissejuhatus .....3
2018/1999) Artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuet iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile esitada riiklik energia- ja kliimakava, sh esitati kava Euroopa Komisjonile 19.12.2019. Määruses (EL) 2018/1999 on sätestatud kava koostamise formaat. Euroopa Komisjon5.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kujundab ja viib ellu ettevõtlus- ja innovatsiooni poliitikat. Hoolitseb EL siseturu toimimise eest Eestis, vastutab turismipoliitika, väliskaubanduse, reaalajamajanduse, ettevõtjate ning tarbijate huvide kaitsmise eest.
Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid …
Tallinna pikaajalise kliimakava eesmärk on pealinn saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava eesmärk on vähendada linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil.
Avaleht Sündmused Viimane värskendus Pekingi rahvusvaheline vesinikuenergia tehnoloogia ja seadmete näitus 2025 Peking toimub 2025-03-26
Energeetikavisioon Keskkonnaühendused: tulevikus on Eesti energeetika märksõnad hajutatus, kogukondlikkus ja säästlikkus Eesti Rohelise Liikumise (ERL) eestvedamisel loodud keskkonnaühenduste energeetikavisioonis on sõnastatud uusimatel teaduslikel hinnangutel ja teiste riikide kogemustel põhinevad eesmärgid ning lahendused, mille …
Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 …
Vesinikul võib olla oluline roll tuleviku energiasüsteemis. Sellega on võimalik vähendada süsinikuheidet tööstuses, transpordis ning energia- ja ehitussektoris.
Vabariigi Valitsus kinnitatud valdkonna arengukavas sõnastatakse poliitikavaldkonna eesmärgid, nende täitmist hindavad mõõdikud ning tegevussuunad, mis eesmärgini viivad. Arengukava on arengudokument, millega planeeritakse valdkonna arengut keskpikas
Tartu energia- ja kliimakava "Tartu Energia 2030+" (SECAP – Sustainable Energy Climate Action Plan) on oluline Tartu arengut suunav arengukava, mille eesmärk on luua tegevuskava Tartu säästva arengu tagamiseks ja …
Vesinik moodustab umbes 2% ELi energiaallikast, millest 95% toodetakse fossiilkütuste abil, mis eraldavad aastas 70–100 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Uuringute kohaselt võib …
Insinööritoimisto Vesi ja Energia, Kokkola. 222 likes. Insinööritoimisto Vesi ja Energia Oy on energia-alan suunnittelutoimisto, joka sijaitsee Vaasassa.
Vesinikku toodetakse ja tarbitakse Euroopas juba täna, kuid seda peamiselt kahes tööstuses – naftatoodete rafineerimises ja väetise tootmises. Võrdlusena tarbiti Euroopas 2020. aastal ~4200 TWh maagaasi, 4900 TWh elektrienergiat ja 290 TWh vesinikku, millest omakorda 80% kasutatakse rafineerimises ja väetisetööstuses.
Avasta kodus energia salvestamise viimast uuendust SunShine Cells tutvustades – tipptootja lõikel serval keskkonnasõbralik lahendus taastuvenergia jaoks. SunShine Cells''id kiidavad heaks elegantsi disaini ja saab hõlpsalt integreerida elamispindadele sujuvaks tagavaraenergiaks.
ENMAK 2030 asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, Eesti elektrimajanduse arengukava …
kohustuslikus energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid ja meetmed sätestatakse seetõttu Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes: 1) …
Vesinikul võib olla oluline roll tuleviku energiasüsteemis. Sellega on võimalik vähendada süsinikuheidet tööstuses, transpordis ning energia- ja ehitussektoris.
6 1. KOKKUVÕTE ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse vi-siooni aastani 2050, ENMAK 2030 üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
2019. aastal Euroopa Komisjonile esitatud teatise riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärk on anda Eesti inimestele, ... Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava ...
Tere tulemast meie toodete kohta päringuid tegema!